Raudselt ja teraselt

Ajalugu 1947-1989

1947. aastal otsustas Nõukogude Liidu valitsus laevaremonditehase taastada. Täpsemalt usaldati tehasele nr 890 Laevaehitustööstuse Ministeeriumi 7. Peavalitsuse käskkirjaga sõjamereväe laevade remonti. Tehase taastumisel alustasid spetsialistid erinevate ujuvvahendite ja –mehhanismide remondiga, ning seadmedetailide ja laiatarbekaupade valmistamisega.

1956. aastal hakati tehases ehitama mootorpraame, pargaseid, ujuvkraanasid ning rannakaatreid, ning remontima kalatööstuslaevu. 1950-ndate aastate lõpus ja 1960-ndate aastate alguses täiendati tehase tegevussuundade nimekirja muuhulgas tehnoloogiliste ja ebastandardsete seadmete valmistamisega, värviliste metallide valuga, hapniku ja atsetüleeniga varustamisega.

1966. aastal algas tehase rekonstrueerimine, mille eesmärgiks oli suurendada tööstusmahte. Seda silmas pidades rajati ja ehitati ümber tehase tsehhid vastavalt nende sihtotstarbele, vananenud seadmed ja mehhanismid vahetati välja jne. Samadel aastatel ehitati tehase teine söökla 500 inimesele ning käiku anti 600 numbriga automaatne telefonikeskjaam.

Balti Laevaremonditehase kollektiiv paistis silma selle poolest, et täitis mitmekordselt tootmisplaane, võitis mitmeid sotsialistlikke võistlusi ning viis sisse mitmeid uuendusi. Näiteks hakati siin remontima aluseid liinitöö meetodil.

Tehase töötajatele ehitati Pelguranna linnaossa Vasara tänavale ja Mustamäe linnaossa elumajad, lasteaiad ning kool. Lisaks rekonstrueeriti trammiliin, mis ühendas Kopli poolsaart linnaga.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamisega.
Üksikasjalikumalt Ok