Raudselt ja teraselt

Ajalugu 1912-1946

1912. aasta 12. juunil jõustus Vene Riigiduuma poolt kinnitatud käskkiri, mis andis luba Tallinnas (Revalis) Kopli poolsaarel Vene-Balti Laevaehitustehase rajamiseks. Tehase omanikuks sai Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika aktsiaselts, mille asutajateks olid prantsuse sõjatööstusettevõte Schneider-Creusot ja Vene-Aasia pank.

Samal aastal algas Kopli poolsaare tühermaal Peterburi arhitekti ja inseneri Aleksander Ivanovitš Dmitrijevi väljatöötatud projekti järgi viimaseid maailma laevaehitusesaavutusi silmas pidav ehitus – rajati kümneid hooneid, mille hulgas olid tsehhid, administratiivhooned inseneri- ja tehnikabüroodega, kaldapealsed ellingud, muul, raudtee ning isegi 40 000 tonnise tõstejõuga ujuvdokk. Hooned täitusid tolle aja uusima tööstustehnikaga.

1913. aasta juunis töötas tehases ligi 5000 inimest, 3000 neist kaasati ehitustöödesse. 1916. aastaks jõudis tehase tööliste arv 7500 inimeseni. Enamus neist elas tehase lähedusse rajatud kasarmutes. Töötajate kasutada olid tehase vahendite eest ehitatud ja majandatavad söökla, kauplus, kirik ning spetsiaalselt tööliste liiklemiseks rajatud linna viiv trammiliin.

Tööstus- ja eluruumide teenindamiseks rajas tehas elektrijaama, mis oli linna omast kaheksa korda võimsam. Tehase algatusel rajati ka veevärk (kahe arteesia kaevu ehitamise abil) ning kanalisatsioon.

Tööstus- ja eluruumide teenindamiseks rajas tehas elektrijaama, mis oli linna omast kaheksa korda võimsam. Tehase algatusel rajati ka veevärk (kahe arteesia kaevu ehitamise abil) ning kanalisatsioon.

1912. aasta detsembris sai tehas oma esimese tellimuse – kuue hävitaja ehitamise. 1913. aasta veebruaris sõlmis tehas lepingu kahe kerge ristleja ehitamiseks. Esimese laeva, eskaadri miiniristleja Gavriil kiilupanek toimus 18. novembril 1913. Laev läks merele 22. septembril 1916.

Esimese Maailmasõja algusega pidi tehas lisaks muule tegevusele käima panema ka turbiinide ja katelde ehitamise valmivate laevade jaoks, ning lisaks laskemoona tootmise ja isegi allveelaevade ehituse.

Sõja lõppedes lisandusid tehase toodete ja teenuste nimekirja laevade, aurumasinate, auruvedurite, vagunite ja kraanade remont, ning relsside, transportööride ja põllumajandusinventari tootmine. Siinsamas valmisid ka Narva silla konstruktsioonid.

Peale mitmesuguseid rahalisi raskusi, mille hulka kuulus ka tehase üleminek eraomandist riigiomandiks, kuulutati tehas 1927. aastal pankrotiks. 1936. aastal anti tehasehooned rendile keemiaettevõttele Orto, ETKVL masinaehitustehasele ja telliskivitehasele. Osa hooneid leidis kasutust laohoonetena. Administratiivhoone läks Tallinna Polütehnilise Instituudi käsutusse.

1944. õhkasid Saksa väed Tallinnast lahkudes pea kõik ehitised tehase territooriumil.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamisega.
Üksikasjalikumalt Ok