Raudselt ja teraselt

18.06.2015

Noblessneri Valukoja uus elu

Eile kogunesid mitukümmend kultuurivaldkonna tipptegijat Noblessneri kvartalisse, et arutada selle südameks oleva Noblessneri Valukoja tuleviku üle. BLRT Grupi arendatavas multifunktsionaalses kultuurikeskuses võivad osalenute nägemuses tulevikus kokku saada teater, muusika, filmikunst, erinevad sündmused ja konverentsid.

Eile toimunud mõttekojal jäi kõlama seisukoht, et Noblessneri Valukoja arendamisel tuleb võimalikult palju säilitada hoone ajalooline omapära ja identiteet. Seda rõhutas arutelu tulemusi kokku võttes ka Helen Sildna, kelle sõnul tuleb silmas pidada, et hoone unikaalsus säiliks.

"Arvestades seda, et Noblessneri kompleks ja eriti just valukoda on maailma mastaabis täiesti unikaalne paik, tuleks mõelda avatult ja suurelt. Ilmselt ei oska me keegi veel täpselt ette kujutada, millised sündmused siia lõpuks tee võivad leida. Pärdi ja Wilsoni projekt on suurepärane näide. Selline hoone tõmbab ligi suuri ja kindlasti ka rahvusvahelisi ideid. Alguses ei tohi seetõttu valida väga jäika suunda vaid pigem luua võimalused ja valmisolek erinevatele valdkondadele ja erinevat tüüpi sündmuste jaoks," rääkis Sildna.

Tõnu Kaljuste sõnul on Noblessneri Valukoda kogu põhjala piirkonnas haruldane ning paistab silma väga hea akustika poolest. “See on ka põhjus, miks juba 2009. aastast BLRT Grupiga Valukojas sündmuste korraldamisel koostööd olen teinud. Muusikavaldkonna vajadus on ilmne - meil puudub sobilik saal suurte sümfooniliste koosseisude kuulamiseks, kammerooper oma mitmekesise repertuaariga. Samas on Valukoda parim plaadistuse koht nimetatud koosseisudele,“ kirjeldas Kaljuste.

Eesti Filmiklastri esindajate Martin Aadamsoo ja Aivar Roobi hinnangul on Eestil hea potentsiaal saada tugevaks filmiriigiks, kus võiks toimuda kogu filmiproduktsioon.  “Seda visiooni piirab praegu selgelt asjaolu, et Eestis ei ole hetkel rahvusvahelistele standarditele vastavat filmipaviljoni koos seda toetava taristuga. Valukoda sobiks tänu hoone mastaapsusele ja asukohale filmide tootmiseks väga hästi. Lisahüvesid pakub ka mereäärne asukoht, mis muudab mugavaks erinevate veevõtete filmimise,” kommenteeris filmitegijate nägemust Roop.

Mart Eensalu kontserdikorraldusfirmast Live Nation Estonia tõi aga välja, et kuigi esmapilgul võib paista, et Tallinnas on kontsertsaale küllalt, oleks ka uuel ruumil turul oma koht. “Näiteks Nordea kontserdimajas toimub aastas 180 sündmust. Juunist septembrini leiab neist aset vaid ligikaudu viis. Seda põhjusel, et suvehooajal otsitakse teistsugust keskkonda. Mereäärne sadamapiirkond ja valukoja taoline hoone võiksid selle tühimiku täita,” rääkis Eensalu.

“Kuigi Noblessneri Valukojas toimuvad üritused juba täna, tuleb ruum iga seal toimuva sündmuse jaoks uuesti üles ehitada, mis tähendab korraldajale umbes tuhande külastaja piletiraha suurust produktsioonikulu,” selgitas Eensalu, miks on valukotta investeerimine vajalik.

Eesti konverentsibüroo tegevjuhi Kadri Karu sõnul aitaks paindlik kultuurikeskus tuua Eestisse ka suuri rahvusvahelisi konverentse. “Igal aastal läheb mitukümmend konverentsi Eestist lihtsalt mööda, sest meil ei ole piisavalt suuri kaasaegseid konverentsiruume. Konverentsid võivad toimuda ka teatri- või kontserdiruumides. Konverentside korraldamise võimalus on kindlasti üks lisafunktsioon, mis valukojal olla võiks,” rääkis Karu.

Järgmise sammuna Noblessneri Valukoja arendamisel luuakse töögrupp, mis hakkab põhjalikumalt analüüsima täna mõttekojal välja käidud ideid ning töötab sügiseks välja Noblessneri Valukoja arenduskava.

Noblessneri Valukoda on BLRT Grupile kuuluv 1900. aastate alguses ehitatud avara ruumiplaaniga 6300 ruutmeetrise pinnaga hoone, kus ajalooliselt tegutses laevaehitustehas. Viimastel aastatel on Valukoda kasutuses erinevate kultuurisündmuste toimumispaigana.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamisega.
Üksikasjalikumalt Ok